Horten Ho 229

1945 Ho 229 ja 1989 B-2, üllatav sarnasus!

Eile sattusin “History” kanali peal huvitavale saatele, kus teemaks sakslaste teise maailmasõja üks super-relvi. Enamus on ilmselt kuulnud V-1, nende loodud tiibrakettide otsestest eellastest, mida Londoni pommitamiseks kasutati. Aga maailma esimesest “lendava tiiva” tüüpi hävitajast/pommitajast? Lennuki nimi on Horten Ho 229. Vennad Hortenid olid juba 30-tel selle idee kallal hakanud töötama.

1943 andis Göring korralduse disaineritele 3 X 1000 (1000 km/h, 1000 km tegevusraadius, 1000 kg kandevõime) nõuetele vastava lennuki plaanide väljatöötamiseks. Vennad Hortenid esitasid oma plaanid ja said kohe ka heakskiidu katseeksemplari ehitamiseks. Esimene katselend tehti juba 1.Märts 1944, mudeli lennuomadused ületasid kõik ootused, kuid maandumisel juhtus õnnetus.

Kogu 1944 aasta jooksul jätkati katsetusi ja lihviti disaini kuni 2. Veebruaril 1945 sooritas enam-vähem lõpliku versiooniga katselennu Erwin Ziller. Paari nädala jooksul toimus mitu uut katsetust kusjuures simuleeritud õhuvõitlus tolleaegse maailma parima reaktiiv-hävitaja Messerschmitt Me 262 vastu. Ho 229 ületas Messerschmitti kõigi oluliste näitajate poolest. 18 veebruaril kukkus prototüüp maandumisel alla, kuna üks kahest reaktiivmootorist tõrkus.

Sakslased alustasid lennuki tootmist märtsis, kuid loomulikult oli juba möödapääsmatult hilja. Ameeriklased olles kuulnud sellisest lennukist saatsid erigrupi, mis sai kätte joonised ja ka ühe prototüübi. Ülejäänud hävitati, et need ei satuks venelaste kätte.

Eelmine aasta panid Northrop-Grumman insenerid säilinud plaanide põhjal võimaluste raamides originaalmarterjale kasutades kokku mudeli, et uurida, mis tasemel see lennuk ka tegelikult oli. Vastus oli hämmastav, umbes 30 aastat tolleaegsest tehnoloogiast ees, lisaks paljudele muudele tehnoloogiliselt uudsetele lahendustele oli lennuk kaetud ka radarikiirgust absorbeeriva värviga.

Nagu mainiti kokkuvõttes: OLEKS sakslased selle lennuki saanud masstootmisse kaks või isegi poolteist aastat varem oleks neile õhus kuulunud täielik ülekaal. Kas see oleks sõja lõpptulemust muutnud aga sõda oluliselt pikendanud kindlasti.
Sellise stsenaariumi korral oleks meil võib-olla hoopiski ennast täis läänenaaber, kelle linnades Hitleri kujud mitte nagu praegu seis idanaabriga, kus Stalini kujud au sees:)