Jaanituli Kõnnus

Seekord olin üle kahe aasta Jaanipäeval Eestis ja jällekord Kõnnus vana pinginaabri pool. Nagu tavaliselt ei lubatud Jaaniõhtuks eriti head ilma, pigem vihma ja tugevat tuult kogu vabariigis, alles õhtupoole pidavat vähehaaval selginema. Hommikul enne ärasõitu kerkisid Tallinnas taevasse hirmuäratavad pilved. Sain vaevalt autosse istuda kui hakkaski sadama mis jätkus vahelduva intensiivsusega kogu tee kuni sihtkohani välja. Kuid just enne suurelt teelt mahapööramist lakkas sadu.

Hiljem leidis peremees, et nii head jaaniilma pole olnud enam aastaid. Ehkki päikest saime vaid jaopärast, ei sadanud kogu järelejäänud päeva jooksul enam tilkagi. Tuul aga oli nii tugev, et peletas kõik tavaliselt nii tüütud sääsed ja parmud metsa alla.

Kohe autost välja astudes korkisime esimesed õlled, et ilma ilusaks juua nagu teadjamad mehed soovitasid. Pererahvas tegeles grillimise ja toiduvalmistamisega, kus meiegi veidi abitöölistena kaasa aitasime. Igat masti liha oli kui muda, isegi koer sai kõhu nii täis, et keeldus järgmine hommik oma tavalisest toiduportsust. Lisaks veel tavapärane kartulisalat ning delikatessiks marineeritud seened. Magusa poolest kringel, koogikesed ning kohv.

Muidugi käisime traditsioonilises jaanisaunas, et kogu "eelmise aasta" mustus maha nühkida. Kraadiklaas näitas vahepeal üle sajakümne nii, et üksikud karvad mu pealael kippusid krussi keerama. Leilisahmakas kupatas meid võidu jaheda veega tiiki. Laval käimist nautisime tavalisest kauem, kokku oma kuus korda vaheldumisi tiiki sulpsamisega.

Kui rahvas lõpuks riidesse sai oligi aeg lõke süüdata. Ehkki tuul oli endiselt tugev polnud erilist põhjust muretsemiseks, sest metsaalune eelmiste päevade vihmadest märg.

Kevadise õunapuulõikuse oksad ei tahtnud esiteks tuld võtta aga kui lõpuks kuumus piisav lõid leegid mitme meetri kõrgusele.

Lõkke ääres sai laulu lasta ja lobiseda varaste hommikutundideni aga keegi ei viitsi enam nii vingelt pidutseda kui vanasti. Positiivseks momendiks on fakt, et hommikul pole sant olla, lihtsalt janutab veidi ja füüsiline vorm pole just maratonijooksuks valmis. Tore jaanituli oli!