Monday, October 11, 2021

Koertega loomaaias

Nunnu foto enne uinumist vaadata😜
Nagu eelmises postituses kirjas oli täna hullult soe ilm, suusashowle me ei läinud. Kuna koerad said osa eileõhtusest tänupüha söömaajast jäi minu uni episoodiliseks. Kella viie ajal kraapis väiksem tegelane meeleheitlikult välisust, lasin ta maja ette pissile. Kaheksa ajal hakkas suurem magamistoa ukse taga undama, enne kui jõudsin end üles ajada oli suveniiri põrandale poetanud. Õnneks kõvemavõitu ja kööki plaaditud põrandale, kerge koristada. Uni oli läinud, viisin nad jalutama. Tagasitulles nats netis ja siis voodisse, ärkasin alles kolmveerand kaksteist. Päevaplaanid seega pea peale pööratud.

Jooksma siiski läksin, eelmine päev jäi niigi vahele. Hommikusööki oleks võinud pigem hiliseks lõunaooteks nimetada. Üritasin kaaskondseid ilusa ilmaga välja meelitada, aga neil olid sellleks ajaks juba teised plaanid. Võtsin siis koerad kaasa ja kuna aeg hiline sõitsin High Parki, kus pole tükk aega käinud. Kutsad juba saavad aru, et kui lisaks kaelarihmale autovõtmed haaran tuleb auto juurde joosta. Parkimisega on linnas igavene jama aga päevasel ajal saab siiski veel kaugemale tänavale tasuta jätta. 

Mägikits
Capibara

Pargis jalutasime niisama, kuni tuli mõte miniloomaaiast läbi astuda, koertel kindlasti põnev, minul muidugi ka. Esimesena nägime capibarasid, kes brasiilia päritolu hamstrile sarnanevad seasuurused uruloomad. Silt tara ees teatas, et elukad juba sisse viidud aga ilmselt lasti nad erandkorras palavaga siiski välja päevitama. Edasi mitu eri sorti kitsesid aga siis sattusime Emu puuri juurde. See tegelane tundis koerte vastu huvi ja tuli neid silmates tara äärde, Koko tahtis läbi võre nuuskida, igaks juhuks hoidsin teda tagasi, äkki lind veel uhab oma võimsa peeneid hambaid täis nokaga.

Vasika issi hoiab silma peal
Tutvust sobitamas

Piisonid peitsid tarandiku kaugemas otsas, neid lähemalt uudistada ei saanud. Shoti mägiveise vasikas seevastu tuli kohe võrkaia äärde nuuskima. Paraja üllatusena vastas Sushi samaga, nii nad aupaklikku kaugust hoides teineteise lõhna hindasid. Laamad olid kaugemal, ega neid liiga ligi ei tahagi, teada-tuntud sülitajad teised. Tagasiteel pildistasin värvikirevaid High Parki lillepeenraid.


Õhtu saatsin mööda kaasaga teleka ees istudes ja sommide netflixi kriminulli Karppi (Deadwind) teise hooaja osasid vaadates. Mõnus soome keeles kuulata, paraku taban end aeg-ajalt vanast harjumusest alt inglisekeelset teksti lugemas. Täitsa meeldis, ehkki häirivaid loogika apsakaid tuli vahepeal sisse. No nagu politsei päästab linnapea napil mõrtsuka käest ära ja laseb tal siis rahumeeli üksi ilma igasuguse kaitseta koju minna mis siis, et kurjategija pani jooksu. See-selleks, vahelduseks ikkagi mõnus ajaviide, arvutimängu beeta versiooni katsetamine lõppes ju ära. Kui teine hooaeg läbi vaatan ka esimese ja kolmas pidi peagi välja tulema, kus ilmselt kõik maskidega😁



No comments:

Post a Comment