Wednesday, October 6, 2021

Mõrv kõrvaltänaval

Eelmise augustitormi kahjustused
Oktoobri esimesel päeval lõigati läbi naabruskonna uhkeima ja vanima puu elulõng. Kogu see aeg mis siinkandis elatud olen alati vana paju paraja austusega vaadanud. Julgelt üle saja aastasena kasvas siin ammu enne kui esimesed majad ehitati. Iga aasta on teda tormid räsinud ja oksi murdnud kuid suurt häda polnud, oksi paistis tal jaguvat. Kõige rohkem rüüstas 2013 aasta jäätorm ja eelmise augusti maru, mis puud õige hullult laastas. No ja siis tulid kevadel linnaametnikud ning nudisid järgijäänud võra täitsa ära ehkki päris maha veel ei võtnud.

Augustis päris korralik karvakasv
Kevadel juba hakkas looma
Kas neil polnud piisavalt võimast tehnikat või lihtsalt ei viitsinud tööd lõpuni viia pole mul aimugi. Suve jooksul kasvatas puu hulga oksi tagasi ja ma ei kahtlegi, et paari aastaga oleks pea endises hiilguses edasi elanud. Aga siis andis mingi linnaametnikust kontorirott allkirja surmaotsusele ja Oktoobrikuu esimesel päeval viidi see täide. Mul alati kole kahju kui puid maha võetakse, isegi õunapuude oksalõikusel ei suuda piisavalt karmi käega tegutseda. Muidugi saan aru, et aegajalt peab puid saagima, hädaraie on iseasi nagu hädatapp. Lihtsalt põhjendamatu mugavusest rüüstamine ajab kopsu üle maksa. Peale kevadist lõikust ei kujutanud see paju küll enam kellelegi mingit ohtu. Paraku nii läks ja jälle üks mälestusväärne objekt kaduvikku rännanud.

Tüve jämedusest annavad aimu kutsad

Nii palju siis järgi jätsid



No comments:

Post a Comment