Telefonijärjekorras

Omal ajal Nõukogude viljastavatest tingimustest lahkudes arvasin lihtsameelselt, et sabades seismine ja ootamine jääb tulevikus vaid õudseks mälestuseks, mida varsti enam isegi ei usu. Just nagu esimese vabariigi kodanikud hakkasid nõuka ajal kahtlema, kas tõepoolest poodides oli enne neljakümnendat mitut sorti vorsti, juustu ja isegi liha😁 Esialgne kogemus mul julgustav: vaba turg - nõudmine ja pakkumine määrasid hinna. Sabasid ei olnud, nõutavamate kaupade eest pidid lihtsalt rohkem maksma. Tegelt toimis see mehhanism musta turu näol ka CCCP nimelises moodustises vägagi elujõuliselt.

Esimest korda seisin Kanadas hommikul vara pimedas poe ukse taga sabas enne jõule kui kampaania korras pakuti korralikke mäesuuski vähem kui poole hinnaga. Kuna paaride hulk piiratud, võisid vaid esimesed loota skoorimisele. $300 kokkuhoidu paaritunnise külmetamise eest tundus mulle igati väärt olevat. Saingi õiget mõõtu suusad ja olin paksult õnnelik.

Edaspidi on üksikud sabas seismised piirdunudki mustade reedete, küber esmaspäevade ja pealejõulu super soodus kampaaniatega. Viimase kümne aasta jooksul pole enam viitsinud selle "meelelahutusega" tegeleda, mõnikümmend dollarit pole trügimist ja varast ärkamist väärt.

Kui seni põhjustas siinmaal sabasid võimalus pappi kokku hoida siis nüüd on mängu tulnud sotsialistlikud võrdsustamise elemendid. Kevadel pidin võitlema telgiplatside pärast, sest põhimõtteks: kes ees see mees, mitte kes rohkem maksab see saab. Viimane nädal olen üritanud Pixeli uut moblat Google veebipoest ette tellida. Nii populaarne teine, et praktiliselt võimatu soovitavale mudelile löögile saada. Mitu korda oli juba "ostukorvis" aga selle ajaga kui maksma hakkasin tuli teade: "removed from basket, the item is sold out".

Ma muidugi ei viitsinud ka tundide kaupa Google poe lehel "refresh" nuppu taguda (foorumites väideti, et ainult nii saad). Olin juba käega löönud, ootan esimese tuhina ära, eks mustal reedel novembri lõpupoole tellin. Üleeile tööl moblas surfates niisama pulli pärast tegin teise akna lahti viskamaks olukorrale pilgu peale. Bluetooth pods olid saada, tellisin, jõudsid ilusti korvi. Shoppasin edasi: "Stormy Black" Pixel6 pro, 256GB - olemas😯. Kibekähku ostukorvi, läks läbi! Paypaliga maksin, tellimus võeti vastu, lubati saata kinnitus emailile kui ost on kinnitatud. Minuti pärast pingis mailbox: Ajutine kinnitus, oleme teid järjekorda võtnud. Veel veidi ootamist ja tuli teade, et tellimus lõplikult kinnitatud.

Hea, et kõva häälega juubeldama ei hakanud. Saatsin emaili rõõmsalt kaasale edasi, too vastas et suusahooajaks ei jõuagi kohale. Mis jura sa ajad???, ei saanud ma aru. Vaata delivery date. Vaatasin ja hakkasin vanduma: 20 jaanuar. Kurat küll, nalja teevad või, ma pean kolm kuud ootama😈 Kaasa rahustas irooniliselt: Kas sa ei mäleta, et nõuka ajal olid inimesed 10 aastat telefoni järjekorras😁 Et nagu kurat, põrgu ja seened, ma ei ela ju seitsmekümnendate ENSV's. Kas sellist elu me tahtsimegi🤪

Googlele müüks kõva raha eest maha sihukese röövelliku kapitalismi äriidee: Pange ootamispäevadele hind ja müüge moblad vastavalt oksjoni korras. Näiteks täna tuleb 20000 müüki, kodanikud kliendid, hakake üle pakkuma😜 Esialgu tõuseks hind ilmselt viiekordseks (videokaartide musta turu hind on kolmekordne). Milleks seda raha hangeldajatele jätta kui tootjafirma võiks ise tasku pista???😎