Lõualuu puurimisest ja implantidest.

Mu eelmised kaks implanti

Täna käisin hambaarstil implantide kruvisid paigaldamas. Aeg oli 2 nädala pärast aga arstil tekkis vaba auk. Õhtul sain tütrelt labori riistvara, kaheteist ajal istusin juba toolis hambad laiali. Peale tuimestust oli veerand tundi aega niisama ringi vahtida. Suurel ekraanil pea terve mu pealuu täies hiilguses. Pildi jäädvustamiseks koukisin kähku taskust mobla. Blogis jagan vaid väikese väljalõike kahe eelmise implandiga. Kogu foto liiga isikupärane, selle alusel on isegi laiba identiteet võimalik määrata kui suurt miskit järgi pole jäänud. 

Hambaarsti hullult "fäncy" kontor asub kesklinna kõrghoones. Antiikvaasid, nahktugitoolid, piltilus sekretär, ... nagu mingis ameerika filmis. Kaks teist klienti olid välimuse põhjal otsustades ilmselgelt kellegite trofeenaised. Mina oma lühikeste pükste ja t-särgiga ei sobinud kuidagi intrjööriga kokku. Tütre bossi väitel tegu ühe parima siinse arstiga kelle põhiklientideks kohalikud prominandid ja vahel hobi korras teised hambaarstid või tuttavad. Kasutavad eranditult Shveitsi firma Nobel-Biocare implante, mis väidetavalt olevat implandimaailma "Mercedesed".

Ja implant ise
Hammas käib otsa

Implanti paigaldamise puurid

Mulle pakkus huvi külge ühendatud elumärke registreeriv ja suurel ekraanil kuvav aparaat. Olulisemad millest aru sain olid südame ja kopsude tööd jälgivad graafikud ning numbrid. Pulsikella näit langes nii pulsi sageduse kui Vo2Max koha pealt masina omaga kokku. Vererõhk tundus kõrgevõitu, assistendi väitel olevat see hambaarstitoolis istujate puhul tavaline. Teda pani hoopis muretsema minu pulsi aeglus, napilt üle 50. Küsis, ega ma mingeid rahusteid võta. Vastasin eitavalt ja lisasin, et käin hommikuti korrapäraselt jooksmas - see seletab asja rahunes naine maha.

Operatsioonist endast oskan vaid niipalju öelda, et kõigepealt lõikas kirurg igeme pealt lahti, siis kraapis lõualuud, puuris aukusid, sättis ja mõõtis, keeras kruvid sisse, pani ajutised kapslid peale ja lõpuks õmbles igeme kokku tagasi. Ühes kohas oli luu pehmevõitu, täitis selle koha mingi materjaliga ja puuris implanti augu veidi kõrvale. Kokku paigaldati kaks kruvi, kestis pooleteise asemel kakspool tundi. Kreeklasest hambakirurgist jäi hea mulje, tegutses rahulikult ja enesekindlalt.

Valu ma üldse ei tundnud, lihtsalt seda, et mingi asjatamine lõualuu kallal käib. Algul läks pisike luutükk kurku, mis hakkas tüütult kõditama ja ajas köhima. Õnneks sain selle paari koriseva häälitsusega minema liigutada. Lõualuud läksid krampi aga peale esimest poolt tundi harjusid ära. Kui kõik tehtud seletas arst mida tohin, mida ei tohi teha ja kuidas pean järgmise 2 nädala jooksul haava eest hoolitsema. Kaasa anti kotike infolehe ja spets loputusvedelikuga, lisaks retsept antibiotsidele. Valuvaigisteid ei lasknud kirjutada, pole kunagi nii hull olnud, et hiljem võtma peaks. Praegu tuikab tuimalt aga see kuulub asja juurde.

Hinna kohta kehtib seal põhimõte: "If you have to ask the price you can't afford it"😜  Niipalju võin ma avaldada, et isegi "sõbrahinnaga" võiks sama raha eest tervele perele lux soojamere puhkuse korraldada.