Thursday, December 5, 2024

Apsakas - needus jätkub, inseneridest kah

Juhtus insenerile täiesti sobimatu apsakas, lasin läbi andestamatu tähelepanuvea. Mõtlesin, et olen kogu eluks sihukestest möödalaskmistest ravitud aga võta näpust. Reaalainete olümpiaadidel ju treeniti justnimelt pisidetailide märkamist kuna põhimõttelise arusaamise poolest olid sellele tasemele jõudnud õppurid enam-vähem võrdsed. No ja nüüd siis: eilse aknakese all oli selgelt nagu seebivesi trükitud suurte tähtedega: MAUDITE. Õllekastis sortides haarasin esimese sama tekstiga purgi, pisikese kirja p'tite peale MAUDITE kohal ei pööranud tähelepanu. Õllefirma reklaamilehel olev kirjeldus erines purgil olevast, mille panin prantslaste tüüpilise pohhuismi arvele, arvestades üleeelmisel päeval nähtud jämedat tõlkeeksimust. Suur oli mu üllatus kui tänase aknakese avamisel vaatas vastu P'TITE MAUDITE koos õige pika tekstiga: "Partage ton moment apero p'tite maudite #DewcompteUnibroue - Tirage suprise parmi les partages." - "Jaga oma p'tite maudite nautimise hetke #DewcompteUnibroue - Üllatusloos kõigi jagamiste vahel."

Mida pekki, eile jõin täitsa vale "pisikese needuse" õlle "suure needuse" pähe nahka. Kurat vedas ninapidi, mis muud. Lohutuseks asjaolu, et mõlema õlle juurde kuulub sama legend, ei hakka kordama. Ise imestasin, et na lahja võitu ja kerge maitsega teine, ehkki lubas kõrvetavat maitseelamust. Õltsi iseloomustuse eelmise postituse juures parandasin ja siia kopeerisin ka korrektse. Tõele au andes on 8%'ne Maudite hulka tummisem kui 4%'ne p'tite Maudite, kuid miskit kõrvetavat pole ka selles, pigem siirupine ja natu suitsune maltoosa järelmaitse.

MAUDITE õlut iseloomustav poeetiline tekst firma veebilehel: Selles punasesse keepi mähitud aromaatses ja rikkalike nüanssidega õlles on tunda vürtside, apelsini ja linnase maitset, millele järgnevad karamellised noodid lõpetab hõõguvate sütena kuum maitseelamus.

Kui juba inseneridest juttu tuli ei saa jätta märkimata äsja Ärilehest loetud artiklit "Ei meelita ka 3000-eurone palk. Eestis valitseb tõsine inseneride puudus". Tsiteerin veel: "Kõrgharidusõpe ei suuda pea ühelgi insenerierialal tööjõuvajadust katta ja seega jääb lähiaastail tööstuses puudu kaks kolmandikku insenere." Ehk siis vastuseks või järelkommentaariks Ritsiku blogis ja kommentaariumis üles kerkinud poleemikale kas ja kui perspektiivikas ja hästi tasustatud Eestis insenerieriala on. Paremat annab otsida kui tahad mugavalt ja suht muretult ära elada. Boonuseks insenerioskuste universaalsus üle maailma, sõltumatus poliitilistest vaadetest, religioossetest veendumustest ja sotsiaalmajanduslikust korrast kaugtöö võimalustest rääkimata.

2 comments:

  1. Ma lugesin ka seda artiklit ja pööritasin silmi. Mis raha see 3000 eurot täna enam on, et peaks ühtegi inseneri meelitama? Ma töötasin 10 aastat tagasi idufirmas ja meil ei saanud ükski insener nii väikest palka, kõik said julgelt üle 3000. Ja see oli 10 aastat tagasi. Nii et kui keegi täna üritab insenere 3000-eurose palgaga meelitada, siis ma saan väga hästi aru, miks see ei õnnestu. Täna tahavad sekretärid sellist raha saada :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ritsiku blogis ja kommentaariumis kajas mu arust mõte, et 3000 on kole kõrge palk, mille teenijad eraldi grupp. Ja ilmselt ongi paljude kuid mitte inseneri elukutse puhul . Idufirmas on palgad sutsu teisest mastist kui keskmiselt majanduses aga seda ka põhjusega, et sinna lähevad kokku teravamad pliiatsid.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!