Eile jalutan mööda tänavat kui äkki sähvatab midagi kuldset maas. Münte olen lapsest peale leidnud ja isegi mitmes nominaalsuses paberrahasid. Põnevaim ehk Pärnus Tallinna värava juures leitud Peeter I aegne 3 kopikane. Poisikesena oli lausa hobiks ja taskuraha lisaks tuulise ilmaga rannal jalutada ning münte korjata. Veidikese harjutamisega sai nii osavaks, et ka väike serv või isegi liiva kummaline kumerus hakkas kaugelt silma. Enamus tollal leituid oli muidugi nõuka kopikad (mille eest sai jäätist või komeedi kommi osta), kuid aeg-ajalt õnnestus üles korjata mõni üksik vabariigi aegne lõvivapiga sent või haakristiga saksa penn. Kuld ega hõberahasid pole kunagi leidnud kui välja arvata eelmine aasta panga lähedalt maast leitud RBC panga draakoniaastat tähistav hõberaha.
Südame põksudes kummardusin ja korjasin "mündi" üles. Hmmm... vist mingi medaljon hoopis, sest pisike sang küljes. Pole vahet, peaasi, et kuld. Näpuga mustust maha nühkides ei suutnud silmi uskuda, mündil vaatas vastu pesukaru. Kanada metallrahadel on loomi küll kujutatud, tuntumad kobras viiesendisel ja põder 25'sel. Ons nüüd ilma suurema kärata välja antud pesukaruga kuldmünt? Paraku polnud tagaküljel ei vapp ega kroonitud pea kujutis vaid hoopis küsimus: "Oled mind leidnud? Vaata profiili veebilehelt järgneva ID numbri alt". Lisaks ka telefoninumber. Tegu seega lemmiklooma "Dogtagiga" (mis selle asjanduse nimi eesti keeles võiks olla?) ja ilmselgelt mitte kullaga, kes ikka väärismetalli kodulooma kaela riputaks. Pesukaru privaatsuse huvides varjasin fotol tema koodi ja (omaniku) telefoninumbri😜
Ma saan aru inimeste soovist lemmikut omada, aga pesukaru??? Eestlasele ehk ei tundu kummaline kuid iga vähegi kauem Kanadas elanu teab, et nunnu, nutika ja äraütlemata osava süütu välimusega karvakera taga varjab end tüütu ja ohtlikke parasiite levitav linnastunud metsloom. Mind personaalselt häirivad kõige enam elukate rüüsteretked aedades. Nad mitte ainult ei pane nahka kõiki marju ja puuvilju vaid eelkõige lagastavad nagu huligaanid. Võtavad pirnist või õunast ampsu, nätsutavad viinamarju ja sülitavad siis maha. Lõpuks kaunistavad tekitatud pardaki ekskrementidega enne kui jalga lasevad. Ehk siis pesukaru nägemine ei tekita mu hinges õrnu tundeid.
Tänane 21 detsembri ja mu nimepäeva õlu Blanche de Chambly (täpsem inf 8. dets postituse juures). Advendiaknakeses tekst: "Partage ton moment apero BLANCHE DE CHAMBLY #Decompteunibroue - Tirage surprise parmi les partages." - "Jaga oma apero hetke BLANCHE DE CHAMBLY #Decompteunibroue - Üllatusloos kõigi jagamiste vahel." Ikka ei tea mis see neetud apero hetk on?
apero hetk on see aeg päevast, kus aperitiivikest võetakse!
ReplyDeleteGoogeldasin, et see aeg on 6-9 PM, siis peale tööd normaalsetel kodanikel.
Deletetäitsa imetlusväärne, kuidas prantsuskeelsetes kultuurides on väike alkohol enesestmõistetav päevakava osa või toidu maitsebuketi täiendus, samas meie maa - või ingliskeelse kultuuriruumi - laadset lausjoomist nagu polekski.
Deleteaga maksatsirroosi pidi neis veinikultuurimaades siiski rohkem esinema.
Huvitav, sest teisest küljest peaks looduslik valik rohkelt alkot tarvitavates piirkondades tugevama alkovastupanuvõimega kodanikele eelise andma, sünnipäraselt nõrga maksaga tüübid surevad välja. Samas on suur vahe kas pidevalt veits tinistada nagu lõunaeurooplased iga õhtusöögi juurde klaasi veini või nagu inglased harvem aga täie rauaga, venelastest muidugi rääkimata kes rüüpavad tihti ja silmini.
DeleteLooduslik valik ei saa eriti mõjuda sellele, mis juhtub indiviidiga pärast järglaste sündi või inimese puhul pärast nende üleskasvatamist. Nii et 60+ vanuses tulev maksatsirroos lihtsalt ei saa looduslikule valikule alluda.
DeleteAga loomulikult on looduslikul valikul mõju alkotaluvusele. See pidavat olema üks tegur, miks eurooplased, eriti kaukaaslased, taluvad seda väiksemate kõrvalmõjudega kui aasialased.
No Aperol Spritzi sobib igal heal pealelõunal teha meeldivas seltskonnas. Ehk Aperol hetk päevas.
ReplyDeletesee pani mõtlema, mis jook kellel tüüpiline aperitiiv on. Prantslastel oleks kindlasti Pastis natukese veega, Québecis olevat mingi jook nimega Caribou, aga ma ei tea, ega reklaamijad guugli tulemusi ära ei ole rikkunud.
Deletenotsu