Kuts aias tikripõõsa taga jälgi nuuskimas |
Õlts rinnus sõitsin sporditarvete poodi murdmaa jooksutossusid kaema. Kavas pole võistlema minna aga seni olen metsas ja mägedes matkanud kas matka sandaalide või vanade jooksutossudega. Matkasaapaid pole kunagi kandnud, sest need on liiga kuumad ja ajavad jalad higistama, mis tähendab kas tihedaid sokivahetusi või ville. Kui mägedes (räägin siin paari tuhande meetri mitte viie kildi kõrgustest) on nina ja kannakaitsega sandaalid täitsa mugavad siis rägastikus eelistan tugevaid tossusid, oksad võivad muidu valusalt jalga torgata. Nagu teada jalatseid ei saa internetist osta, või tähendab saab aga ainult juhul kui oled täpselt sama mudelit ja numbrit enne jalga proovinud. Isegi siis on riskimoment, sest erinevad paarid pole identsed. Pikk lugu lühidalt: veetsin aega ja proovisin mitmeid erinevaid - numbreid või "laiusi" ei maksa usaldada, oma jalg on kuningas. Kõige paremini sobisid Nike Pegasus Trail 5 ehkki hulk teisi ägedama välimuse ja paremate hinnangutega. Kuna soodukas (95EUR) kestab aasta lõpuni ei võtnud veel ära, äkki leian isegi paremad kuskilt.
Koju tulles tahtsin viia kutsiku jalutuskäigule. Loom leidis, et ilm pikalt liiga külm, ajas resoluutselt sõrad vastu, läksime siis hoopis aeda. Sushi jooksis ringi, nuuskis jänese ja oravajälgi ja tegi oma häda kiirelt ära, sest käpakesed külmetasid. Proovis teine käppasid ükshaaval üleval hoida ja vaatas mulle otsa lootusrikka pilguga, ehk võtan sülle. Tuppa tulles kell alles pool neli, -10C ei tundunud üldse nii paha, lähen teen ikka jooksuringi. Jalga veidi soojemad püksid, selga õhuke fleece ja fleecevest ning tuulevest selle peale, tuult õieti polnud. Hea tunne oli jooksma hakata, külm küll ei tundunud. Viis pool kilti joostud otsustasin kodu poole pööramise asemel veel ühe ringi lipata, jooksen detsembri teise kümpsi. Õhk meeldivalt karge ja värske, -10C ei tekitanud mingit probleemi. Vaheaegasid kuuldes kostis üllatavalt hea tempo.
"Parenté" on siin kontekstis tõenäoliselt sugulased, perekond vms. Vanemad oleks "les parents".
ReplyDeletenii et juttu on vist külalistehirmust.
AI tõlge🙄 Külalised palju vähem hirmsad kui vanemad😁
Deletehttps://www.unibroue.com/bieres/classiques/la-fin-du-monde
DeleteTundub selline elegantne märjuke olevat, kiiresti diagonaalis lugedes.
DeleteMa nii hästi pr keelt ei tea, aga la parente heiastub selle kirjelduse järgi kui Lanvini parfüümi järgi lõhnav keblakas vanaproua. Nimi ei meenu, aga lõhnaga klapib täpselt!
aga sa mõtle, kui terve suguselts külla sajab!
DeleteThis rich and sophisticated golden tripel has earned several international titles thanks to its refined taste marked by notes of grains, fruit and spice, supported by a slight bitterness.
DeleteIt is a tribute to Quebec, the land encountered by 16th-century French explorers who thought they’d reached the end of the world.
Hakkas huvitama, kas inglisekeelsest versioonist selgust tuleb. Maailma lõpp võibki tõepoolest tähendada ka seda, et siit edasi ei tule enam midagi. Serva peal :)
Miks sina koos perega isamaale ei läinud!? Häid pühi!
ReplyDeleteKeegi peab kassi, koera ja mao eest hoolitsema, no ja kirbud-lutikad surevad ka muidu nälga😁 Häid pühi!
Delete