Vanur ronimas ja jooksmas

Päevapilt: TT seinal

Hommikul oli plaanis ronima minna, paraku magasime mõlemad täiega sisse. Üks seepärast, et koerad nõudsid poole seitsme ajal välja laskmist ja teine kuna istus arvuti taga poole ööni. Üheksa asemel jõudsime üheteistkümneks, isegi hommikukohvi ei jõudnud juua. Ega ma suurt viitsinud minna aga tütar kutsus juba mitmendat korda ja mõtlesin, et palju ma ikka temaga koos käin, tuleb võimalust kasutada. Kui morbiidseks minna siis surivoodil olevat üheks põhikahetsuseks, et lähedastega liiga vähe koos aega veedetud. Ärge nüüd valesti aru saage, ei ole plaanis kõrvu pea alla panna😜

Peale koroonat olen vaid korra seinal käinud. Viimasel aastal ainult jooksnud, pole viitsinud ei kätele ega kerelihastele harjutusi teha. Oli ka kohe näha, lihtsamaid radasid suutsin ronida, kuid natukenegi kätejõudu nõudvad olid väljakutseks, näppudest ei maksa rääkidagi, ainult klaviatuuri harjunud klõbistama või mobla ekraanil libistama. Kuna soov ka järgmised kaks nädalat oma kätega kahvlit ning nuga kasutada, valisin radu kus sõrmedel minimaalne koormus.

... ja prantsatan selili alla

Küünitan tipunuki poole ...

Seekord jäi piiriks V2, sedagi kerge sobiga. Tee mis tahad, kui ikka mitu aastat lõuga pole tõmmanud ei jaksa ka kätega pikalt rippuda. Kokkuvõte on lihtne ja loogiline: kui tahan väiksemaid süümekaid seina peal raha raiskamise pärast, pean käsi ja keha treenima hakkama. Pole nagu mõtet laste radadel tolgendada veendumaks kui kiiresti trennita lihastoonus kaob. Tütrega ei saa enam ammu võrrelda, too kõõlub ja hüppab nukkidesse nagu noor makaak, momendil suudab isegi mõnda V5 ronida. Minu ainsaks lohutuseks, et ka praeguses auväärses vanuses ei tee mõne meetri pealt selili kukkumine midagi.

Natuke liiga ilusad numbrid

Tunniga käed nii kutud, et jätsin lapse seinale ja jooksin ise koju. Kuus kilti just paras maa lipata. Ülesmäge tundus algul raskevõitu, panin roniväsimuse arvele. Kui aga vaheaegasid moblalt kuulsin, arvasin GPS'i jupsivat. Kodus siiski väitsid kõik kolm kella ja ka mobla, et selle aasta kiireim jooks. Fitbit märkis isegi kõigi aegade rekordiks ning kaks viimast kilti alla 4 minuti. Mobla ja kolme kella võrdlus on õige huvitav, eriti eri seadmete GPS'i vastuvõtja poolt maha märgitud rajad. Kui Fitbit kõigub siia-sinna lisades lambist meetreid juurde siis Huawei nõks liiga konservatiivne - tõde kusagil nende vahel. Mobla näitab üldiselt paremat kiirust kui Huaweid ning stabiilsem kui Fitbit. Iseenda jaoks "ametlikeks" arvestan Huawei numbreid.

Tekib õigustatud küsimus mis friik jookseb kolme kella ja moblaga. Algul oli ainult Huawei ja mobla. Siis muretsesin Fitbiti osaliselt reklaami mõjul osaliselt arvamusest, et olen "viisakama ja professionaalsema" mänguasja ära teeninud. Kahetsesin üsna kohe, sest esiteks on täpsus ja stabiilsus alla igasugust taset ning teiseks jooksunäitajate statistika ebamugavalt ja mitte tarbijasõbralikult esitatud. Ära visata ka ei raatsi. Viimane ost oli üle-eelmine aasta Huawei järgmine kell, põhjuseks mure vana patarei vastupidavuse pärast ja kella enda odavus. Tagavaraks ostetud, sest Huawei aeti turult minema. Softi uuendada ei saa aga töötab ikka kenasti. Vana Huaweiga on kogu mu nelja poole aasta jooksuajalugu vanas moblas olemas, uuega vaid viimased 2 aastat uues moblas. No ja vana pole ära surnud, patarei peab ikka viisakalt poolmaratoni ja isegi ehk maratoni vastu kui kunagi selle verstapostini jõuan. Ei kaalu need ka miskit, las olla käe peal, inimesed vaatavad imelikult (nagu oleks nilbe tätokas käe peal), paraku ma sellises vanuses, et ei hooli😝