Mesimumm ja koerakakk

Päevapilt: Mesilane roosiõiel maiustamas

Koerad ajasid varakult üles, pidin poole seitsme ajal neid jalutama. Plaanis oli hommikul vara kümps joosta, sest mõneks ajaks viimane jahedam (alla 20°C) hommik. Paraku nii väsind ja unine tunne, et viskasin uuesti sirakile ja ärkasin alles üheksa ajal. Veidi uimerdamist, ukse vahelt välja piiludes tundus ikka veel mõistlik temperatuur ja õhuniiskus. Järgnevaiks päevadeks lubab sauna. Jooksen täna kümpsi ära, muidu jääb veel augustis vahele.

Särgi ja mütsi kastsin aiavoolikuga märjaks, see mu salanipp suvel. Lippasin suht ühtlaselt ja rahulikult: esimese viie kildi ja teise viie kildi ajad erinesid vähem kui 20 sekundit, ainult viimane üheteistkümnes kilt kiirem. Kokkuvõttes normaalne tempo 4:47/km, ei väsitanud liialt ära. Aiavooliku all jahutasin end külma veega maha, käisin dushi all ja avasin aialaua taga kohvimasinat peale lülitades hommikuõlle. Üks 0.33 pilsner pakub ka maksale vajaliku treeningkoormuse😜

Millegi pärast levis laua juures kummaline aroom, kontrollisin parema jala plätut. Kuram, koera sita sisse astunud. Aiavooliku joaga sai õnneks suht lihtsalt puhtaks. Paar lonksu pilsnerit nauditud pidin nentima, et sitahais oli endiselt ligi, ehkki nõrgem. No muidugi, olin ka vasaku jala plätuga osanud hunnikusse sattuda.

Õlts otsas oli aeg kohvi ja toustitud küüslaugu saiakesi nautida. Aias ringi vaadates jäi silma roosipõõsas entusiastlikult nektarit varuv paks maamesilane. Just sobiv päevapildile jäädvustamiseks. Tegin isegi video kui ta vaheldumisi valge ja punase õie peal maiustas.