Tühi päev ja paadilugu

Päevapilt: Öine köögiaken

Hommikujooks, hommikusöök, hommikune aias nokitsemine, hommikune telefonivestlus, toidupoe väisamine, bensu võtmine, tööle sõites ummikus istumine, napilt pool minti enne "kella kukkumist" tööle jõudmine, tööl molutamine, ... ehk siis midagi märkimisväärset täna ei juhtunud - tühi päev.

Üks huvitav seik siiski: Töökaaslane oli lambist võtnud pähe mõtte endale kaater osta. Poole tunniga valis netist väljanägemise poolest päris uhke välja - 1300 EUR'i eest😜 Mootor Johnsoni 150hp. Võtsin veidi tüübi entusiasmi maha küsides kas ta ostaks sama hinna eest auto kui ei saa sõitu proovida. Talle tuli ka täieliku üllatusena, et paadiga vee peale minekuks peaks olema juhiluba. Eesti kogemustele tuginedes olen kuulnud, et tegu pole niisama formaalse paberiga, pead ikka üht-teist merendusest ja navigatsioonist teadma, meremärkidest rääkimata. Kui küsisin kuidas paati vette kavatseb lasta siis sellisele pisiasjale polnud mõelnud.

Surfasime veits netis ja minu üllatuseks selgus, et Canadas on veesõidukijuhi paberi saamine ülilihtne: online kursus, test ja saadki eluaegse loa (Pleasure Craft Operator Card). Aega kuluvat tund paar, mootori võimsuse või paadi pikkuse piirangutest juttu polnud. Vaid noortel kehtivad mingid mootori piirangud. Kolleegi suurim üllatus oli asjaolu, et sellise suurusega paadis peab loomulikke vajadusi rahuldama üle parda või eelistatult muidugi hauskarit kasutades. Tüüp pärit Lähis-Idast, tema perepildil naine ja tütred nägu katvate rätikutega. Nende kultuuriruumi puhul ei tulevat selline asi kõne alla. Pole hullu, rahustasin, kui häda piisavalt suur muutuvad normid kiiresti😁 Homme lubas helistada kui kaater ostetud. Kutsele alust proovima minna vastasin viisaka äraütlemisega - enesetapuks on lihtsamaid ja valutumaid meetodeid - tüüp polevat kunagi väikeses paadis istunudki kaatri juhtimisest rääkimata!!!