Raputan tuhka paranoilisele kiilaspeale.

Päevapilt asfalteerimisest

Lähen mina hommikul jooksma, sätin nurga peal just kellasid kui truck peab kõrval kinni ja "Asfaldi" iirlane astub välja ning enne kui jõuan reageerida surub käe pihku. Mõtlen kohe hakata protestima, et kas mu emaili ei lugenud korralikult läbi, aga löön käega - huvitav mis tal öelda, niikuinii pole ma enam millekski kohustatud. Küsib veelkord põhjuse kohta, mina muidugi teatan, et ei jaga seda infot. Siis ütleb, et tema poolest oleks pakkumine ikka jõus. Kas tahan näha teid, mis kahe päevaga ümbruses tehtud. OK, mul pole kiiret, teen talle üllatuse ja lähen räägin klientidega.

Sõidutas mind oma truckiga esimese tee juurde, seesama suur nurgatagune lahmakas. Hea näeb välja küll aga tahan omanikuga rääkida. No hea küll, ma ootan. Käisin helistasin kella, noor naine kes uksele tuli mainis, et kõik olevat läinud nii nagu lubatud, ei mingeid ülekulusid. OK, näitad ehk veel ühte, viis mu järgmise maja juurde. Seal polnud omanikku kodus aga uksel moblaühendusega kell. Omanik kiitis taevani, mehed olevat koguni mullahunniku tasuta aias laiali vedanud ja muidu väga rahul. Lobises kole pikalt teine. Järsku kerkis kahtlus, kuram sihukese moblaühendusega kella võib igaüks uksele kleepida, kust ma tean kellega tegelikult rääkisin. Ütlesin iirlasele, et tahan veel ühe kliendiga rääkida. Mees kukkus järsku hädaldama, et tal kole kiire. Ma võin maha astuda ja ise koju jalutada, ära muretse. Ilmselgelt eriti tüübile ei meeldinud aga lasi mu välja.

Kolmandas kohas tuli uksele minuvanune härrasmees. Ütlesin, et olen naabruskonnast ja mulle pakub sama firma tee tegemist, kes talle eile tegi. Tahaks teada kuidas rahule jäite ja kas pidasid lubadustest kinni. Nii ja naa vastas mees. Tal oli naine lepingu teinud ja kui mees vaatama läks mis toimub hakkasid tüübid just teed üle pindama ilma et oleks alt vana asfalti ära võtnud. Oli vaielnud nendega, lõppes nii, et maksis juurde ja tegid korraliku töö. Soovitas lepingus kõik selgelt kirja panna ja tööl silma peal hoida.

Läksin koju ning arutasin asja kaasaga. Too arvas, et pole mõtet selle firmaga tegeleda. Mina arvasin, et kui panen lepingusse kõik tingimused selgelt sisse ja lisan, et kokkulepitud hind jääb nii nagu märgitud paberil, hinda ei saa muuta mingitel tingimustel, võiks ju teha. Vaatame kas ta üldse nõus selliste tingimustega. Kuna seis oli üks-üks kutsusin tütre oma arvamust kuulda andma. Tütar leidis, et kuna kliendid üldiselt paistavad rahul ja kui tingimused kirja panna võiks selle hinna eest lasta teha, isegi kui kvaliteet pole kõige parem. Lahendab vähemalt esialgselt aegajalt lumesula ja vihmavee keldrisse nõrgumise probleemi.

Läksin iirlase juurde, kes kaks maja edasi askeldas oma meeskonnaga ja ütlesin, et kui kirjutame lepingusse minu tingimused sisse tellin töö, aga kaua läheb. Tingimustega oli nõus ja lubas pärastlõunaks valmis saada. Kurat see on küll ahvikiirusel tehtud, aga ok. Kümne minuti pärast lendas keskameeriklastest immigrantide jõuk peale ja hakkas meie sissesõiduteed lammutama. Korraks käis kõhust imelik tunne läbi, äkki kiusu pärast keeravad vänta, sest enne ütlesin ära. Samas ärimehel pole mõtet, ta huvitatud rohkem rahast kui kiusust, mis midagi sisse ei too.

Helistasin tööle ja võtsin oma viimase "koroonapäeva" välja, selle mis suusatamaskäikudest üle jäänud. Tunni ajaga lammutati vana asfalt üles, riisuti killustik siledaks ja seati teealus uue pealepanemiseks valmis. Rööbastesse jätsid veidi vana alles, mille vastu mul miskit polnud, muidu läheks kole paksult uut asfalti. Kalde asjus pidime minema kompromissile, sest majad sellise kalde peale ehitatud, et kogu teed poleks võimalik tänava poole kaldu ehitada. Pool kallakuga aia poole ja täpselt nii kõrge, et vesi voolab ilma lompi tekitamata garaazhi nurga juurest aeda. OK, kulub vähem kastmisvett. Tee keskelt kergelt nõgus, et igasugune vesi eelkõige tee keskele, mitte maja seina äärde koguneks, enne kui minema voolab.

Kive maja seina äärest eemale tõstes tekkis naljakas moment. Ühe pirakama juures arvasid töötajad, et seda ei jaksa veeretada. Viskasin kildu: Pole hullu, kui ise ei jõua kutsun tütre😝 - lükkasin näpud alla, tõstsin kivi sülle ja tassisin muru peale. Kui vana sa oled, imestasid noormehed ümberringi. Vastuse peale laksutasid kadedalt keelt. Jõlkusin koguaeg juures ja hoidsin silma peal. Tegelt tegid täitsa korralikult ja asjatundlikult, paaris kohas küsisin sõbralikult, ehk saaks veidi lahtist liiva paremini ära harjata, muidu uus asfalt ei nakku nii hästi. Tõin neile paar plastämbrit, lasin täis panna ja vedasin majaesise muru peale lohu täiteks. Asfalti panek võttis poolteist tundi, oskusi nõudva põhitöö tegi iirlane ise, minu pilgu järgi õige asjatundlikult. Kella neljaks tee valmis. Küsisin neilt ämbritäie asfalti, hea majataguse betooni pragusid täita.

Ja just siis peatas pollarite masin maja ees. Paar keskameeriklast kadus sellise kiirusega nagu soe sitt lehma ihust. Kui arvasin, et nüüd mingi jama tuleb siis eksisin, iirlane rääkis politseiga kaks minutit ja need sõitsid edasi. Kas osa mu hinnast kulus ka politsei meeleheaks polnud selge. Enne maksmist võtsin aiavooliku ja lasin laialt tee peale kontrollimaks, et vesi kenasti ikka liigub kuhu peab. Kõik toimis, vesi voolas ilusti garaazhi nurga juurest aeda viinamarjasid niisutama. Tänasin töö eest, tasusin kokkulepitud summa ja lisasin juurde pudeli vanalinna.

Sellise ootamatu lõpuga meie sissesõidutee asfalteerimise saaga. Iseasi kaua vastu peab, ega selle hinna eest üle 10 aasta looda, samas vana asfalt oli poole õhem ja kestis pea 40 aastat.

Äkki inimesed siiski on ilusad ja head ... vahel. Tütar ütles elutargalt: ükskord vedamine ei tähenda, et peaksidki hakkama müügimehi usaldama😉

P.S. Need üle-eelmise postituse moraalipunktid kehtivad ikka😉