Valge Laev

Päevapilt: Valge Laev ... paljudele liiga hilja

Rohkem kui seitsekümmend aastat tagasi ootasid paljud Eestis valget laeva, mis kunagi ei tulnud. Mäletan selgelt vanavanemate ja vanemate pettumust ning kibestumist läänemaailmas, kes oli meid jätnud nõuka vägivalla kätte. Sõnu vaid tehti aga ei mingeid tegusid, mis reaalselt oleks aidanud. Tänapäeval Ukrainas aidatakse vähemalt varustuse ja rahaga kuid ei olda valmis reaalselt sõjaliselt sekkuma lõpetamaks konflikti kiirelt. Kaua peab ootama, et terroriste terroristideks nimetatakse. Nüüd ähvardab Moskva tuumajaama õhkulaskmisega, sest keegi ei võta tuumapommiga vehkimist enam tõsiselt. Zaporozje tuumareaktorid ei kujutavat küll nii suurt saasteohtu kui Tshernobõli omad, kuid neid on kuus ja majanduslikult paneksid Ukrainale pikaajalise ja tõsise põntsu. Venelastel juba ammu savi, sest sanktsioone pole enam palju järgi jäänud ja otsene sõjaline sekkumine ei tule ilmselt enne kõne alla kui rünnatakse mõnd NATO riiki või kasutatakse tuumarelva, viimase puhul pole kindel.

Praegugi veel annab vett suvilas

Ööuni oli suvilas suurepärane nagu ikka. Jooksma jõudsin alles veidi enne ühteteist. Juunikuu saja kildi normi jaoks oli vaja kuuspool joosta. Tavapärase rannaotsa asemel tegin enne hulga põikeid kohalikel väikestel teedel ja nii kogunes lõpuks 8 jooksukilti - "norm" kenasti täis. Vesi oli soe aga tänu sellele ka vetikane ja sogane, õitses nagu öeldakse. Vette kastmiseks ja loputamiseks kõlbas, aga ujuda erilist mõnu polnud. Pärast rassisin oksahunniku kallal ja laasisin langenud puu ladva. Higistasin pangetäie, liiga palav töö tegemieks. Tagasiteel poodlemine ja Tele2 esindusest läbi astumine - võtsin piiramatu netipakendi ajaks kui ülejäänud pere saabub ja uue sim kaardi moblale. Õhtul tegin pannitäie kartuleid, lihapalle, praemuna ja suure salati, mõnus kõhutäis.