Kevadisest aiandusest

Päevapilt - Õunu lubab uhkelt

Kastmisega on saanud viimased paar nädalat tegeleda. Vett tahavad nii tomatid, maasikad, mustsõstra põõsad, till kui lilled - vihma pole pikemat aega sadanud. Vaarikaid ei viitsi kasta ehkki neilegi kuluks ära. Pirnil pole see aasta pea ühtegi vilja küljes, õunapuud seevastu hullult täis. Ei tea kas põhjuseks põhjalik harvenduslõikus või lihtsalt hea aasta. Peame ilmselt mahla tegema, et raisku ei läheks.

Madalaks pügatud õunapuud

Põhitööks kujunes siiski garaazhi nurga juures kasvava lumemarjapõõsa väljajuurimine ja viigipuu asemele istutamine. Lumemari iidne ja hullult juurdunud, osa oksi lõikasin saega eest ära et juurikaosale üldse ligi pääseks. Lõpuks kujunes lahenduseks kangi kasutamine. Kangutasin põõsast välja nagu purihammast. Muud ei aidanud, tuli kangiga mitmeks osaks lammutada ja siis ükshaaval tellisele toetudes välja kangutada. Paari kangema juurika juures vajutasin ühe tellise maa sisse, pidin teise peale panema. Hiljem kobestatud augu suuremaks kaevamine ja viigipuu istutamine oli naljaasi. Kobedamad lumemarjapõõsa juurikatega oksad istutasin kompostihunniku juurde vaarikate rea otsa, kahju oli teisi lihtsalt ära visata. 

Mu Nike Pegasus Zoomide tallad on läbi kulunud, pärastlõunal käisin tossupoes jooksujalanõusid vaatamas. Üle interneti neid ei saa tellida, kui palju ja pikalt joosta peab veenduma, et ikka perfektselt sobivad nii pikkuse, laiuse, jala kuju kui ka mugavuse poolest. Soodusmüügil New Balance Fuel Cell Propel V3 polnud õiget numbrit, V4 tundus väga mugav aga suvel ainsat saadaolevat värvi musta näol nagu ei taha. Nike Pegasus Zoom 39 sama häda, poes vaid must versioon, samas pidavat kohe-kohe 40 välja tulema. OK ootan ära ja proovin kas paremad. Veendusin, et sõltuvalt mudelist on parimaks suuruseks mul 11.5 või 12. Matkamiseks pidada ühed paremad olema Saucony Pelegrine - poes sai teisi isegi simuleeritud kivisel kaldega pinnal proovida - päris head, paraku momendil puudust ei tunne.

Teeehitajate saaga arenes üllatava kiirusega. Mind nad enam ei tülitanud aga kaasa nägi hommikul koeri jalutades kuidas tüübid tolle teise maja juures töötasid ja õhtul kui uuesti läksime oli kena asfalt maas. Tehnikal polnud mingeid firmalogosid, ilmselgelt laenutatud. Samas kahe töödejuhataja autod olid muljetavaldavalt uhked. Maja ees polnud ka tavakohast reklaamsilti. Üks võimalus, et teevad lihtsalt mustalt - nii saavad maksudest ja regulatsioonist kõrvale hoida, kiirelt tehes väiksem võimalus linna kontrollidele vahele jääda. Siinmaal ei tohi teoreetiliselt ka pisiremonti oma majas ilma projekti ja linna loata teha. Omanikud küll enamasti vilistavad selle peale, kuid firmad peavad aega ja raha bürokraatiale kulutama, muidu soolased trahvid ja tegevusloa peatamine. 

Tüübid olid suutnud kellegi kohe nurgataga veel ära rääkida nii, et meie majale tellitud kraam raisku ei läinud. Seal lähemalt ei läinud uurima, õhtupimeduses alles kärutasid asfalti. Mõlemate majade teed said valmis päevaga. Näis kaua vastu peab. Paistab et kas nad ei teinud suurt juurdehindlust või omanikud maksid. Lasen veidi settida enne kui lähen küsin järgi. Tee-ehitusest ma ise miskit ei tea kuid väidetavalt vajab tee alus lisaks vibreerimisele ka aega, et asfaldikiht kohe läbi vajuma ei hakkaks.