Loojang rannal

Päevapilt: mingid karvased taimed loojangu taustal

Selliste ilmadega ei raatsi kuidagi linnas olla, õhtul põrutasin mere äärde suvilasse. Jalutasin randa ja lihtsalt istusin liiva peal vaadates pilvede varju peitvat loojangut.

Ei saa väita, et päev oleks sündmustevaba olnud. Öösel meenus: olin aku laadima jätnud. Juba garaazhi uksel kuulsin sisinat ja tundsin kahtlast lehka, oh sa sarviline kurat. Vana veneaegne laadija uhas ülelaadida, elektrolüüt mulises, aku kuum. Kiirelt ühendasin lahti, näis kas küpsetasin lõplikult tuksi. Miks ma enne juhendit ei uurinud, aga miks peaks, laadijatel ju automaatika ei lase lollusi teha ... jutt moodsatest laadijaist, mitte minuvanusest, millel manuaallüliti valikutega "zarjad" ja "pusk". Laadimisvoolu olin teisest lülitist muidugi liiga tugevaks keeranud - lollpea, iidne laadija ei lülita ise välja, hullemal juhul võib hoopis maja põlema panna.

Et igav ei hakkaks ja naabrid liiga hästi ei magaks tegin auto tagaukse lahti ... kõrvulukustav vargasireen hakkas üürgama. Kurat, kus võtmed on, tormasin hea minuti majas ringi enne kui köögilaualt võtmed leidsin ja signalisatsiooni maha sain. Uni muidugi läinud, surfasin tunnikese netis enne kui klapid peas Kazuo Ishiguro "Klara and the sun" ulmekat kuulates magama jäin.

Hommikul uni jälle vara läinud, valgete öödega raske harjuda. Kuue ajal jooksmas. Peale hommikusööki võtsin ratta välja, lõin kummid täis ja tegin tiiru Nõmme turule. Kalevi poest veidi soodukal komme, mõned marmelaadikad lausa poole hinnaga. Nüüd saab poest tellida kotitäie soovitud kraami ja hiljem sealtsamast üles korjata,

Tagasiteel läksin tee peale jäävast Maximast toidupoolist ostma. "Kogemata" alkoosakonnast läbi jalutades ei suutnud silmi uskuda. Õllepäevade raames mitmed margid poole hinnaga, sealjuures ka kvaliteetkraam. Praha Zlata 99 senti, Saku Hele lausa 80. Rattaga kastitäit ära ei vea, võtsin kaks heledat, rohkem raamikotti kommide ja sõõrikute (10 Nõmme sõõrikubaarist) vahele ei mahtunud.

Kodus proovisin kas masin võtab hääled sisse. Läks vurtsti käima, äkki ei küpsetanudki akut ära. Igatahes sõitsin lähimasse Maximasse ja ostsin Jaaniõlled ära. Eestis millegipärast suure kastiga ei müüda, pidin teenindajat paluma, et tagant tooks kohe mitu. Saku Heledat on vaid lahtiselt või plastkastidega, vahet polnud, haarasin viimased 6 järgijäänud pudelit. Kaasa peale mõeldes ostsin Eestis tehtud Wõlu tikrimaitselise vahuveini ja mõned siidrid, jätsi peale tilgutamiseks pisikese konjaki.